Eesti mahekonverents 2018 "Tegija kogemus – kuidas olla edukas maheturul"

4. mail 2018 toimus Tallinna Lauluväljakul Eesti Toidumess - Sööma!  raames mahekonverents „Tegija kogemus – kuidas olla edukas maheturul“, mis keskendus mahetooraine väärindamisele ning kohaliku mahetoidu valiku- ja turustamisvõimaluste laiendamisele.  

Ülevaate mahepõllumajanduse ja maheturu olukorrast Euroopas tegi Helga Willer Šveitsi mahepõllumajanduse instituudist FiBL. „Euroopa Liidus kasvas mahetoiduturg 2016. aastal 12%. Euroopas ja USAs suureneb turg jätkuvalt kiiremini kui tootmine, mis annab hea võimaluse ka Eesti mahetoodete ekspordi kiireks kasvuks,“ rääkis Willer. Lisaks üldisele mahetootmise ja mahetoidu turu ülevaatele toodi ettekandes detailsemaid näiteid Prantsusmaa, Saksamaa, Taani, Rootsi, UK ja Šveitsi turgude kohta. Sageli eristuvad toiduturul mõned eriti märkimisväärse turuosaga tootegrupid, nt on paljudes riikides suur osa mahemunadel (Taani 32%, Prantsusmaa  27%, Šveits 26%), Taanis on jogurti osa 39%, Šveitsis maheköögivilja ning maheleiva osa üle 20%, Rootsis puuviljadel 20%. 

Maheteravilja kokkuostu ja ekspordikogemusi jagas TÜ Wiru Vili. Hardo Vahemäe sõnul nad ise enam eriti turgu otsima ei peagi, ostjad pöörduvad pigem nende poole. Wiru Vili on otsustanud jääda mahevilja kui tooraine eksportijaks ja lähiajal töötlemist arendada ei plaani. Mahetoodete valmistamine on suurtöötlejate jaoks sageli maine küsimus ja maheteraviljatoodete segmendis nendega Euroopa turul konkureerida on äärmiselt raske. Väga tähtis on Eesti riigi kui usaldusväärse mahepõllmajandusliku tootmisega maa maine hoidmine. 

Maaeluministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai tutvustas mahemahemajanduse tervikprogrammi ning rääkis sellega seotud võimalustest ja väljakutsetest. Eesti kui keskkonnasõbraliku ja puhta loodusega riigi kuvand ning mahetootmise suur osakaal annavad tuge ekspordiks. Kogu Eesti mahesektori väljakutseks on usaldusväärsuse säilitamine ja tõstmine nii siseriiklikult kui ka eksporditurgudel. Samuti on oluline toimiva väärtusahela arendamine ja tarbija harimine. Kas soovime eksportida lihtsalt mahetoorainet või Eesti mahetoodet? Jätkuvaks arenguks on oluline ka poliitiline toetus. 

La Muu juht Rasmus Rask jagas ökojäätise tootmise ja turundamise kogemusi. La Muu missioon on muuta mahe igapäevaseks. Mahe on eraldi väärtus ja seda peaks olema rohkem nii Eestis kui ka maailmas. Mitte lihtsalt toota ja müüa, vaid mõelda ka sellele, kuidas mahe jõuaks võimalikult paljude toidulauale, et see oleks tavaline osa Eesti pere toidulauast.

Ettevõtte väärtused on ausus, julgus ja naeruväärsus. Ehk toodetes võiks olla mingi erilisus ja tootearenduses julged otsused. Seega võetakse riske ja ei ole teada, kas tooted üldse inimestele meeldivad. Inimesed annavad andeks, kui ollakse ausad ja võetakse vead omaks. Ühtegi äri ei tohiks võtta surmtõsiselt, asja tuleks teha rõõmuga.

Jäätised on müügil kõikides suuremates jaekettides v.a Maxima ja ühel hetkel tuleb turundamises olla sama aktiivne kui kõik tavatootjad. Kui planeerida allahindluskampaaniaid, siis tuleb kindel olla, et suudetakse ka piisavas kogusest toota ja peab olema plaan, mida teha lattu tagasi tuleva kaubaga. Mai alguses avati Telliskivi Loomelinnakus ka La Muu jäätisekohvik. Hetkel on keskendutud koduturule, ekspordi osas astutakse esimesi samme. 

Mahelihatoodete töötlemise ja turustamise kogemusi jagas Lauri Bobrovski ettevõttest SirLoin. Esimene mahelihast valmistatud toode tuli turule 2014. aastal – vinnutatud veiseliha „Vinnukas“. Alates 2015. a valmistatakse koostöös Kehtna Lihatööstus OÜga vorstitooteid. Nüüdseks on valikusse jõudnud ka suitsuvorst, viinerid, sardellid, verivorst. Leaderi abil on soetatud seadmed ja uued grilltooted valmivad juba oma ettevõttes.

Soov on pakkuda väga hea kvaliteediga toodet. Siiani on õnnestunud tooraine varumine Eestist, kuid mahesealiha pole meil piisavalt saada. Samuti teeb tootearenduse keeruliseks mahedas lubatud lisaainete vähesus – ehk väljakutseid jagub. Edaspidi on plaanis rohkem turundusega tegeleda, siiani on tehtud poodides degusteerimisi ja kasutatud sotsiaalmeedia võimalusi. Viimasel kahel aastal on kasvanud ka ekspordimahud, 50% vinnutatud lihast eksporditakse. Eksporditurgude turunduses kasutakse Instagrami. 

Eesti suurim töödeldud mahetoodete eksportija on AS Salvest – piiri taha müüakse Põnni sarja mahetooteid. Välisturule on suunatud ka täiskasvatutele mõeldud smuutisari  Smushie. Tegevjuht Lauri Betlemi sõnul on eksporditurul nende tootesegmendis ainuke võimalus mahetoode – pakkuda uusi maitseid ja kvaliteeti, sest hinnaga konkureerida ei ole võimalik. Seega tehakse mahetoodangu tootearendust välisturule mõeldes ja võimalusi on palju, sest nõudlus on olemas.

Mahetoitlustuse ökomärgi kasutamise kogemusi jagas Krista Jansen Estonian Burger Factoryst – märki hakati kasutama 2017. a novembris. Ettevõttele on oluline keskkonnahoid, soovitakse tarbida puhast toitu ja pakkuda seda ka oma klientidele – siin on oluline nende harimine, et nad sooviksid ja oskaksid mahetoitu küsida. Ettevõte on koolitanud ka oma töötajaid ja edaspidi plaanitakse toitlustamise ökomärki senisest rohkem turundada. 

Uudse tehnoloogiaga HeyDay mahetoormahlade turustamisest rääkis Janno Veskimäe. Brändi väljatöötamisel rõhutati teadlikult põhjamaisust, sest see on Skandinaavias ja ka Euroopas oodatud ja hinnatud. Eksporditurgudest on jõutud nt Prantsusmaale, kus edu saavutamiseks oli vaja kohalikku agenti, kes otsis turustuskanaleid. Kodumaisel turul osaletakse aktiivselt kultuuri- ja spordisündmustel, kus tarbijatele oma tooteid tutvustatakse. 

Eesti mahetoiduturust ja tarbija ootustest andis ülevaate Merit Mikk Mahepõllumajanduse Koostöökogust. Ta tõi mitme mahetoidu müüja näiteid mahetoidu ostmise suundumustest ja enim ostetavatest mahetoodetest (nt munad, köögi- ja puuvili, piim ja piimatooted, maiustused). Inimesed soovivad osta kodumaiseid mahetooteid, oodatakse laiemat valikut.

Konverentsi sajale osalejale pakuti Liivimaa Lihaveise telgis lõunasöögiks Lihuniku Äri sänkut. Lihuniku Äri on üks kolmest mahetoitlustuse ökomärgi kasutajatest. 

Konverentsi ettekannetega saab tutvuda siin.

Konverentsi korraldas Eesti Maaülikool koostöös Mahepõllumajanduse Koostöökogu ja Eesti Konverentsidega "Teadmussiirde pikaajaline programm mahepõllumajanduse tegevusvaldkonnas" raames, toetas Euroopa Liit.

Elen Peetsmann
EMÜ Mahekeskus


 Pildigalerii vaatamiseks klikka pildil

mahekonverentsi avafoto.jpg


Video vaatamiseks klikka pildil

mahekonverentsijuutuubiavapilt.jpg